Laeb...
23
aug.
2019
Baaskursuse 101

Kümme soovitust võitlusspordi baaskursusel osalejale

Autor: Võimla 0

Nii Võimlas kui ka paljudes teistes võitlusspordiga tegelevates spordiklubides alustavad algajad huvilised treeninguid võitlusspordi baaskursustelt. Võimlas kutsume Brasiilia jiu-jitsu ja lukumaadluse huvilisi maasvõitluse baaskursusele ning löögialade ja sportliku vabavõitluse (MMA) sõpru püstivõitluse baaskursusele. Baaskursustel tutvutakse spordiala alustega, harjutakse võitlusspordi spetsiifikaga nii kehaliselt kui vaimselt ja valmistutakse liituma edasijõudnute treeningutega. Baaskursuste süsteem, kus kogu grupp alustab koos ning liigub ühiselt edasi, on meie liikmete seas palavalt armastatud ning hinnatud – kõik osalejad on sarnase kogemuspagasiga, üksteist mõistetakse, toetatakse ning iga treeninguga õpitakse iseennast ja oma treeningpartnereid tundma, kasvab enesekindlus ja julgus. Kursuse lõpuks on lisaks füüsilise vormi paranemisele, uutele oskustele ja teadmistele tekkinud toetav ja kokkuhoidev sõpruskond, kellega koos reipalt edasijõudnute treeningutega jätkata.

Võimlas korraldame võitlusspordihuvilistele, kel varasem kogemus puudub või on olnud põgus, 6-8 baaskursust aastas; pooled neist maasvõitluse baaskursused (Brasiilia jiu-jitsu, BJJ), pooled MMA püstivõitluse baaskursused (kikkpoks, Tai poks, poks). Ja kuigi kursuse lõpetajate tagasiside on olnud alati igati positiivne, on mõistetav, et kursusele tulek on paljudele olnud hirmutav, nõudnud mugavustsoonist väljumist ning rasket eneseületust.

Inimesed armastavad kõike tuttavlikku, samas kui uued ja tundmatud kohad ning kogemused tekitavad ärevust, vahel hirmugi ning kõige lihtsam on sellega toime tulla neid situatsioone vältides. Selleks, et ärgitada uusi võitlusspordihuvilisi julgus kokku võtma ning esimesele treeningule tulema, oleme kokku kogunud Võimla kogenud treenerite soovitused, mida iga baaskursusel osaleja teadma peaks. Meie näpunäiteid järgides on baaskursuse läbimine igale osalejale ohutu, uusi elamusi ja oskusi pakkuv meeldiv eneseületuse võimalus, mis rikastab keha ja meelt.

Võimla treenerite soovitused, et baaskursus oleks kõigile meeldiv, nauditav ja ohutu:

1. Ära ole jobu!

Kui käesolevast postitusest võtta kuulda ainult ühte soovitust, siis võta just see – ära ole jobu ja küll kõik muugi laabub. Ole kõigi kursusel osalejate vastu viisakas ja heatahtlik, kuula treenerit ja võta tema soovitusi kuulda, ära tee kellelegi liiga, ära proovi baaskursuse ajal enda tehnilist üleolekut demonstreerida ega jõuga eputada. Baaskursus on ennekõike millegi uue õppimiseks, enda täiendamiseks ja meeldivaks ajaviiteks. Kui treenerile tundub, et Sa rikud seda punkti, siis ta kindlasti kutsub Sind korrale – ära selle peale solvu, vaid korrigeeri oma käitumist ja ära edaspidi siis ole jobu.

2. Küsija suu pihta ei lööda!

Isegi püstivõitluse baaskursusel mitte. Kui Sul tekib küsimus või miski jääb arusaamatuks – küsi julgesti treeneri käest. Vastamine ongi treeneri töö ja osalejate küsimused on tema üheks töövahendiks; Sinu küsimus on treenerile tagasisideks, see näitab, millele rohkem tähelepanu pöörata ja millele mitte. Võid kindel olla, et kui miski jääb Sulle arusaamatuks, on see sama küsimus ka mõne teise osaleja peas – ole julge, aita ka teisi tagasihoidlikumaid ja küsi!

3. Jaga oma muret!

Baaskursusel ei ole kohta hirmul, ebamugavusel, valul – kui miski või keegi Sind vaevab, anna sellest palun treenerile teada. Treeneri ülesanne on tagada ohutu ja meeldiv treeningkeskkond, kokku panna kaaluklassi ja füüsilise võimekuse alusel sobivad treeningpaarid ning jälgida omavahelist dünaamikat, kuid vahel ei ole kõik nii selgesti näha-märgata. Aita kaasa korra hoidmisele ja jaga muret treeneriga – treener saab alati vajadusel treeningpaare ümber tõsta, anda nõuandeid ja õpetussõnu paremaks treeningpartneriks olemiseks ning kui vaja, “nelja silma all vestelda” (vt punkt nr 1).

4. Tunne treeningu struktuurielemente!

Igal treeningul, nii baaskursusel kui edaspidistel edasijõudnute treeningutel, kasutame kolme põhilist struktuurielementi, mis kõik võimaldavad uusi oskusi õppida, omandada ja kinnistada – tehnikate läbi proovimine, drillimine ja sparring. Igal ühel neist on omad eesmärgid ning omadused.

Läbi proovimine – uue tehnika või liikumise sooritamine ilma igasuguse vastupanuta. Üldjuhul toimub läbi proovimine treeningpaaris – esmalt proovib mõned korrad üks paariline, siis teine. Vastupanu puudub, kuid treeningpartner säilitab tavapärase füüsilise toonuse ning loomuliku liikumise.

Drillimine – treeningharjutus, millel on kindel algus, sisu ja lõpp. Drilli töökäsu annab treener, kes selgitab konkreetse drilli olemust, eesmärke, läbiviimist ning annab juhised osutatava vastupanu tugevuseks. Drillime samuti treeningpaaris – üks paarilistest harjutab tehnikat, teine paneb mõõdukalt vastu; kindla aja möödudes vahetatakse rolle ning teine paariline saab võimaluse harjutamiseks.

Sparring – treeningvorm, kus mõlemad treeningpartnerid kasutavad kõiki kokkulepitud tehnikaid, oskusi ja vastupanu, mõlemad “ajavad oma joru”. Sparringuga alustatakse alles baaskursuse teises pooles, kuna teatav tehniline pagas peab olema omandatud.

Lisaks kuuled kursuse teises pooles väljendeid “leborull” või „punktisparring“. Mõlemad on sparringu vormid, mida iseloomustab minimaalne vastupanu. “Leborull” on lõbus ja pingevaba liikumisharjutus koos treeningpartneriga, mida kasutatakse tavaliselt soojenduseks – selle abil harjub keha võitlusspetsiifilise liikumisega, kuid intensiivsus püsib veel madal. “Leborulli” ajal imiteeritakse võitlust, samas kui vastupanu on minimaalne; treeningpaar on pidevas liikumises, ühtegi asendisse ei jääda kauemaks kui mõned sekundid ning alistusi ei tehta. Sellest võib mõelda ka kui tehnikate või liikumiste vahetamisest. „Punktisparring“ on püstivõitlussparringu vorm, kus minimaalse kontaktiga proovitakse teha kergeid ja puhtaid tabamusi samal ajal ennast tabamuste eest kaitstes.

5. Ole hea treeningpartner!

Vt punkt nr 1!

Ära otsi „odavaid“ edupunkte! Õppides tehnikat X, mis tundub raske ja võibolla ei õnnestu vastupanu korral nii hästi, kui tahaksid, ära hakka trikitama ja näitama, kuidas Sa oskad pükstest ja väiksest sõrmest kinni hoides tšakraid avada või õpitust hoopis ägedamat küünarnukilööki teha. Parem proovi põhitehnikat X uuesti ja uuesti ning kui tõesti ei tule välja, küsi treenerilt nõu või palu treeningpartneril vastupanu veidike vähendada.

Ole valmis treeningpartnerile alla jääma ning õpi “kaotama”! Sparringu ajal õnnestub sõbral alistus ära teha? Tore! Ära ela enda kibestumust sõbra peal välja – ära ole solvunud, vihane, ära hakka teda õpetama, kuidas oleks saanud veelgi paremini teha. Küsi temalt nõu, kuidas saada sama osavaks nagu tema või nõuandeid, kuidas end tema osavuse vastu kaitsta ning seeläbi saate mõlemad veelgi paremaks.

Vali treeningpartneri jaoks sobiv vastupanu! Tehnikate harjutamise ajal õpid peagi tunnetama, millist vastupanu Su partner vajab. Vastupanu peab olema piisav, et õppimine saaks toimuda elulises ja reaalses keskkonnas, kuid samas võimaldama tehnikate sooritamist ning eduelamusi. Kui Sinu treeningpartner ei saa drilli ajal kordki sooritada õpitavat liigutust või tehnikat, siis oled Sa olnud halb treeningpartner; tõenäoliselt pead survet vähendama ja vähem vastupanu osutama. Sama kehtib ka sparringu ajal – kui oled oma paarilisest oluliselt tugevam või tehniliselt üle, vähenda veidikene vastupanu, proovi paarilisega uuemaid tehnikaid, milles end veel sedavõrd kindlalt ei tunne ja anna partnerile võimalusi rünnakuteks – sedasi saate sparringust mõlemad rohkem kasu.

5. Kõigi kõige parem sõber – patsutamine ehk „tap“

Nii Brasiilia jiu-jitsus kui ka sportlikus vabavõitluses kasutatakse vastase alistamiseks liigeslukke ja kägistusi. Kõrvaltvaatajale võib see tunduda ohtlik, kuid tegelikkuses on treeningkeskkond ohutu ja turvaline. Üks kõige tähtsamaid abivahendeid ohutuse tagamisel on patsutamine ehk lihtsalt „tap“ (ing k patsutama) – see on märguanne treeningpartnerile, et alistus on käes, liigeslukk kindel või kägistus tihe ning rohkem ei ole vaja pingutada. Partner vabastab asendi ning treening saab jätkuda.

Korralik „tap“ koosneb vähemalt kolmes järjestikusest ning tugevast patsutusest vastu treeningpartneri keha või valjuhäälne ning kõlav hüüd „stopp!“. Vastu matti õrnalt koputledes või midagi arusaamatut podisedes ei pruugi partner ju treeningmelus seda kuulda ning tagajärjeks võib olla vigastus.

Alistusi tehes ole ka oma treeningpartneri suhtes hooliv ja hoolas – ära tee alistusi liiga kiiresti või äkiliselt, anna partnerile võimalus „tappida“. Kui kahtled, kas partner ikka patsutas või mitte, lase asend koheselt lahti ja uuri asja – parem karta, kui kahetseda!

Patsutamine käib võitlusspordi juurde, see on meie treeningute ja võistluste loomulik ning lahutamatu osa, see õpetab, juhendab ja viib meid edasi.

Ära kunagi proovi patsutamist edasi lükata – kui tekib mõte „peaks vist tappima“, siis patsuta!

6. Võitlussport on tegelikult mees(nais)konnasport – arvesta teistega!

Ükskõik kui ürgne ja võimas ettekujutus üks-ühele vastasseisust, hammas-hamba ja silm-silma vastu võitlusest ka ei oleks, teeme me seda siiski kõik koos. Hoolitsedes iseenda eest, seisad Sa ka hea oma klubikaaslaste ja treeningpartnerite eest.

  • Ära tule nakkusohtlikuna treeningule!
  • Hoolitse piinliku hoolsusega oma isikliku hügieeni eest! Kui vähegi vaja, tule varem kohale ja käi enne treeningut pesemas. Kindlasti pese end alati kohe peale treeningut. Pikad juuksed pane patsi! Küüned peavad olema lõigatud ning vajadusel viilitud.
  • Igasugused ehted võta treeningu ajaks ära – need võivad vigastada teisi ja Sind ennast.
  • Väldi enne treeningut kehakreemide ja -õlide kasutamist – need muudavad keha ja seetõttu ka matid higistades eriti libedaks, mis suurendab libisemisohtu ning vigastusriski.
  • Vali treeningule tulles sobivad spordiriided. Mida liibuvamad riided, seda mugavam nendega võitlusspordi treeningul on – lohvakatesse riietesse kipuvad sõrmed-varbad takerduma, lisaks võib treeningpartneril nendesse ära eksimine olla ebameeldiv ja ebasoovitav kogemus. Head treeningriided hoiavad omaniku ligi, imavad ta higi ja kaitsevad kriimustuste-hõõrdumiste eest.
  • Enne treeningu algust tohib treeningriietel olla vaid üks lõhn – puhtuse lõhn (st lõhnatus, pesuvahendi või männimetsa lõhn). Treeningu ajal saab see muidugi rikastatud kõiksugu muude aroomidega, kuid järgmiseks korraks peab kõik taas kadunud olema. Seega peavad treeningriided olema puhtad; neid peab ilmtingimata pesema peale igat treeningut!

7. Tervis ja heaolu ennekõike!

Vali treeningul endale sobiv intensiivsus. Kui ei jõua või tunned end väsinuna, puhka.

Vali oma treeningpartneri jaoks sobiv intensiivsus ja vastupanu; kui ei tea, küsi ja räägi see temaga läbi. Alati on võimalus treeningpartnereid vahetada, kui kaaluklass, tehniline kogemus või treeningu eesmärgid ei kattu.

Võta alati treeningule kaasa veepudel ning joogipauside ajal joo vett.

Võta treeningule kaasa hambakaitsmed ning ära ilma nendeta matile mine. Harjuta end juba esimestest treeningutest seda pisikest imevidinat kasutama, pane hambakaitsmed suhu enne soojendust ja võta ära peale viimast sparringut.

Treeningule tulles pista seljakotti ka plätud! Plätusid on vaja riietusruumi ja mati vahel liikumiseks. Matil treenime ju paljajalu ning seetõttu peavad jalad olema puhtad. Koridoris mustaks kõnnitud jalakeste või jalanõudega mati peale tulla ei tohi. Kui plätusid ei ole, tule riietusruumist saali välisjalanõudes, mille jätad treeningu ajaks ukse taha ootama.

Võitlussport on kontaktala ning mõned pisikesed sinikad säärtel, hõõrutud tallaalused või väikesed „matipõletused“ on paratamatud. Tõsisematest tervisemuredest räägi treeneriga ja vajadusel pea treeningutest taastumiseks pausi.

  • Pisikesed sinikad säärtel on ajutine nähtus ning see möödub, kui keha uue spordialaga harjub.
  • „Matipõletused“, mis tekivad naha hõõrdumisel vastu matti võivad vahel olla tüütud ja valusad – kogemuslikult oleme avastanud, et need paranevad kõige kiiremini, kui lased neile treeningjärgselt spray-plaastrit (esialgne kipitus on seda väärt!).
  • Tallaalused villikesed on samuti sagedane algusaja mure – kui need tekivad ja segavad, kasuta nakkuvaid sokke, maadlussaapaid või kleebi sporditeibist padjakesed päkkade alla.
  • Sporditeip on üldse vajalik abivahend, see on võitlusspordis sama asendamatu nagu hall duct tape Sõrmus ei tule sõrmest ära – tõmba sporditeip treeningu ajaks peale. Väike sõrm on liigesest väheke valus – kleebi see sporditeibiga Nimeta Matsi külge. Kriimustus või murdunud küüs – pole probleemi, tohterda seda sporditeibiga.

8. Ole kohal nii füüsiliselt kui vaimselt!

Iga treening algab osalejate kohalolekukontrolliga – proovi jõuda õigeks ajaks, hilinemise korral teavita enda tulekust treenerit.

Ootame Sind igale treeningule, kuid mõistame, kui pere-töö-kool-elu vahele tuleb. Puududa on lubatud 1/3 treeningute mahust; rohkemate puudumiste korral võib miski oluline jääda omandamata.

Baaskursus on jõukohane kõigile ning teatud hulk puudumisi loomulik ja mõistetav. Ära karda treeningule naasta, kui oled nädala-paar pidanud puuduma – räägi oma murest treenerile ja igal juhul leiame lahenduse, kuidas Sind grupile järele aidata! Näiteks on puudutud treeninguid võimalik järgi õppida meie laupäevaste “avatud mati” treeningute ajal. Tule koos mõne tublima kursusekaaslasega ja harjuta iseseisvalt või uuri, kas keegi treeneritest on kohal nõu ja jõuga aitama. Kui huvilisi on mitu, saame laupäeviti korraldada lisatreeninguid raskemate teemade kordamiseks. Soovi korral on võimalik meie treeneritelt võtta lisatasu eest eratreeninguid. Kõige tähtsam on mitte alla anda – tule kohale ja saame koos raskustest üle!

Võitlussport on kaasahaarav ning meie treeningud mitmekesised, põnevad ja piisavalt rasked nõudmaks igakülgset kehalist ja vaimset pingutust. Seetõttu jäävad töömõtted, igapäevamured ja olmeprobleemid saali ukse taha. Aita omalt poolt keskendunud treeningkeskkonna loomisele kaasa – ära lobise sõbraga päevasündmustest, ära uuri nutitelefonist uudiseid, ära sega teisi ja lase ennast segada.

Treeningu ajal pane tähele, mida treener räägib, mõtle ja tee kaasa. Kui miski jääb ebaselgeks, küsi julgelt üle!

Drillimise ja sparringu ajal jälgi ümbruskonda – saal on teisi treenijaid täis, kes samuti ära peavad mahtuma. Kui liigud oma treeningpartneriga teisele paarile liiga lähedale, katkesta hetkeks tegevus, liigu ohutusse kaugusesse ja jätka.

9. “Ei” on tugevam kui “jaa”

Baaskursuse jooksul keskendutakse baasoskuste õppimisele ning harjutakse olema hea treeningpartner oma kaaslastele, tagatud on ohutu ja meeldiv treeningkeskkond. Nende eesmärkide saavutamiseks eeldame osalejate igakülgset koostööd ning keelame ohtlikud tehnikad ja ebasportlikud käitumisviisid.

Baaskursuste jooksul mitte mingis vormis ega variatsioonis:

  • ei tehta mitte midagi, millega treeningpartneriga pole kokku lepitud või mida treener pole palunud teha;
  • ei tehta põlvelukke;
  • ei tehta toeholde;
  • ei tehta sirgeid jalalukke (v.a ühel treeningul silmaringi laiendamiseks);
  • ei tehta kellelegi meelega haiget;
  • ei sooritata tehnikaid, mis on keelatud sportliku vabavõitluse amatöörvõistlustel IMMAF reeglite kohaselt (lk 4-5);
  • ei soorita tehnikaid, mis on keelatud Brasiilia jiu-jitsu võistlustel IBJJF reeglite kohaselt (lk 29)

10. Ole aktiivne!

Kursuse jooksul kutsume Sind üles olema igakülgselt aktiivne – nii matil kui ka treeningvälisel ajal – sedasi omandad õpitava kergesti, elad meie liikmeskonda kiiresti sisse ning saad endale hobi koos terve sõpruskonnaga pikaks ajaks.

Tule treeningule ka siis, kui päev oli väsitav ja jaks on otsakorral – usu, peale treeningut tunned end paremini ja oled endale tänulik. Kui aga juhtub, et puudumisi on kogunenud omajagu, võta ühendust oma treeneritega ja pea nõu – tule järeleaitamistundi, küsi kursusekaaslastelt abi, võimalusel tee eratreening. Treeningutest võta maksimumi – mõtle kaasa, proovi ja harjuta. Alguses ongi raske – infot on palju ja miski ei tule justkui välja – see on normaalne ning peaaegu kõik algajad tunnevad end vahel nii. Iga treeninguga hakkad võitlussporti paremini mõistma, aru saama “suuremast pildist” ning leidma tuttavlikke ja juba õpitud detaile.

Iga baaskursuse jaoks loome Facebookis kinnise grupi, kuhu osalejaid kutsume. Gruppi postitame nädala jooksul õpitavad teemad ja riputame üles kordamisvideod, treenerid vastavad seal rõõmuga kõigile küsimustele ning soovi korral saab kontakteeruda kursusekaaslastega. Lisaks soovitame liituda Võimla e-maili listiga, kutsume jälgima ja kaasa rääkima meie tegemistele Facebooki lehel ja entusiastide grupis ning Instagramis. Aeg-ajalt tasub meeldetuletuseks üle lugeda Võimla Sisekorraeeskiri ja Võimla Treeningtingimused.

Rõõmuga elame meie armsate baaskursuslaste arengule, muredele-rõõmudele kaasa sotsiaalmeedias (ära siis unusta lisamast #Võimla) ning aitame ja toetame igakülgselt nii treeningutel kui ka treeningvälisel ajal – murekirjad, küsimused, ettepanekud on oodatud aadressile info@voimla.ee.

Artikli autoriõigused kuuluvad selle autoritele ja spordiklubi Võimlale. 
Artikli kasutamine ja jagamine on lubatud; lisada tuleb viide autorile (Spordiklubi Võimla) ja link käesolevale lehele.

Võimla BJJ MMA Tartu Estonia

Spordiklubi Võimla on Eesti esimene ning Tartu suurim BJJ ja MMA klubi. Treeningud algajatele, edasijõudnutele ja võistlussportlastele.

 

Kohtumiseni matil!

  Spordiklubi Võimla
    Tartu, Eesti
  info@voimla.ee