Püstivõitluse baaskursuse lugu: Melina Toomsalu
Mida tähendab püstivõitlus? Suur avar matt, inimesed üle selle keerlemas ja liuglemas viskudes võimatutesse poosidesse ning pööreldes kolm ringi ümber iseenda, et jalalöök ootamatu nurga alt vastase poole visata. Löögid, mis lendavad sinu poole. Võitlemine ja enda kaitsmine – mis siis, et ohutus keskkonnas – püstivõitlus võib esmapilgul tunduda päris hirmutav. Seetõttu toome teieni intervjuud nendega, kes just hiljuti Võimla baaskursusel võitlusspordiga algust tegid: jagame nende emotsioone ja kogemusi selle spordiga tutvumisel ning räägime ausalt, kuidas see teekond välja näeb.
Septembri alguses jalutas esimest korda läbi Võimla uste Melina Toomsalu, kes oli otsustanud end sügisesel püstivõitluse baaskursusel proovile panna. Siseviimistlusega tegelev noor naine teab, et üldiselt domineerivad selles spordis veel mehed, kuid see tõstab vaid meelekindlust – tal on võimalus näidata, et ta kuulub siia, ning meestele tuul alla teha. Melina hakkaski vabavõitlusest (MMA) huvituma aastal 2013, kui UFC (Ultimate Fighting Championships) kaasas maailma suurimale vabavõitluse võistlusele ka naised. Naiste MMA on Eestis siiski veel lapsekingades ning naisvõitlejaid pole just jalaga segada – seetõttu polnud ka Melina huvist hoolimata varem trenni jõudnud. Vabavõitlusega alustada planeeris ta just püstivõitluse kaudu, kuid tulevikus viib tema tee ka maasvõitluse baaskursusele.
Mis olid su mõtted enne esimesi treeninguid?
Mul oli varasemas elus probleeme ärevushäirete ja paanikahoogudega, mis otsustasid tulla alati ootamatult ja ebasobivates olukordades, näiteks avalikes kohtades, kus on palju inimesi. Seetõttu kartsin pooleli jätta midagi, mis mulle väga meeldib, või häbi, mida teised arvaksid, kui keset trenni paanikasse satuksin. Need olid ainsad kartused.
Mida arvasid kursusest pärast esimest treeningut?
Arvasin, et kursuse keskkond on väga chill ja meeldiv. Treenerid olid väga sõbralikud ja rahulikud. Olin natuke üllatunud, et kõik läks tegelikult hästi ja mõtlesin, et seekord ei jäta kindlasti pooleli.
Kartusi esineb paljudel, kes löögi-spordialadega alustavad, ja see on täiesti normaalne. Võitlussport nõuab nii mõningatki eneseületust – tuleb õppida käsitlema lööke ning tehnikaid, mis justkui on loodud valu tekitamiseks, kuid samas teadvustada endale, et keskkond on ohutu. Aja möödudes muutub treening pea mänguks, punktide teenimiseks ning huvitavate kombinatsioonidega vastase üle kavaldamiseks. Püstivõitluse baaskursusel õpime võitlema: lööma ning end löökide eest kaitsma, kuid neid mitte kartma. Tihtipeale on esimene kaitsereaktsioon käed näo ette tõmmata ning silmad kinni panna, kuid kursuse lõpuks on kõigil nägu naerul, kui uut huvitavat löögidrilli proovida saab.
Kuidas sulle baaskursuse treeningud meeldisid?
Treeningud meeldisid väga, kõik selle juurde kuuluv oli huvitav ja hea. Mul ei ole ühtegi negatiivset mälestust. Treenerid seletasid tehnikaid väga põhjalikult ja arusaadavalt, naljatades kõrvale. Üks kursuse parimatest osadest oli viimase nädala sparr edasijõudnutega, samas ka näiteks uued huvitavad löögid (küünarnukid, keerulisemad jalalöögid ja muud sellised).
Kui raske oli see kursus vaimselt ja füüsiliselt?
Kusjuures ei olnudki raske. Peale trenni tundsin ennast alati värskelt. Ja ei olnud väsinud, pigem oli just hea tunne, rohkem energiat ja ootus uue trenni ees.
Miks soovitaksid sa uutel võitlusspordihuvilistel baaskursusega liituda?
Soovitaksin liituda, sest trennid on hästi ülesehitatud. Baaskursusel saab väga kiiresti ja põhjalikult baastehnikad selgeks õppida ning treenerid ja trennikaaslased on väga mõistlikud ja sõbralikud. Ei pea midagi kartma ja hakkab rohkem meeldima kui arvata oskad.
Selle sügise püstivõitluse baaskursuse lõpetas pea nelikümmend entusiastlikku võitlejat, kes nüüd edasijõudnud püstivõitlejatena meie ridadesse treenima kutsuti. Ka Melina jätkab oma teekonda vabavõitluses ning kutsub kõiki kõhklejaid järgmise baaskursusega liituma: tule saa uus põnev kogemus!
Loe täpsemalt ja registreeru baaskursustele SIIN!
