{"id":9847,"date":"2019-01-30T19:44:54","date_gmt":"2019-01-30T17:44:54","guid":{"rendered":"https:\/\/voimla.ee\/?p=9847"},"modified":"2019-01-30T19:45:01","modified_gmt":"2019-01-30T17:45:01","slug":"whitebelt-to-bluebelt-ehk-voimla-jitsikas-kaarel-lehtsalu-motisklus-teekonnast-valgest-voost-siniseks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/voimla.ee\/en\/whitebelt-to-bluebelt-ehk-voimla-jitsikas-kaarel-lehtsalu-motisklus-teekonnast-valgest-voost-siniseks\/","title":{"rendered":"Whitebelt to Bluebelt ehk V\u00f5imla jitsikas Kaarel Lehtsalu m\u00f5tisklus teekonnast valgest v\u00f6\u00f6st siniseks"},"content":{"rendered":"\n

Internetist v\u00f5ib leida mitmeid artikleid bluebelt blues-<\/em>ist. Selle kohta, miks paljudel Brasiilia jiu-jitsu harrastajatel tekib p\u00e4rast siniv\u00f6\u00f6 k\u00e4tte saamist motivatsiooni langus ja sellest tulenev treeningpaus. Halvimal juhul ei j\u00f5utagi tagasi mattidele. P\u00e4ris palju on kirjutatud ka \u00fcle\u00fcldise BJJ teekonna kohta. Tihtipeale on autoriteks aga kogenud harrastajad, kes ise ehk enam t\u00e4pselt ei m\u00e4letagi, mis tunne oli saada bluebeltiks, <\/em>olla bluebelt <\/em>ning veel v\u00e4hem, mis tunded valdasid just enne esimest v\u00f6\u00f6vahetust. Siinkohal proovin avada neid kohati segaseid ja isegi vastuolulisi tundeid ja m\u00f5tteid, mis valdavad jitsikaid sel ajal, kui nad aimavad, et on ilmselt \u00fcletanud mingisuguse murdepunkti ja \u201esinine unistus\u201c on vaid aja k\u00fcsimus. <\/p>\n\n\n\n

Kui mina neli aastat tagasi BJJ treeninguid alustasin, ei antud V\u00f5imlas triipe. Valdas suhtumine, et triipudel ei ole t\u00e4htsust, treenid ju ometigi sellep\u00e4rast, et Sulle meeldib jiu-jitsu ja sa tahad areneda, mitte selleks, et saada enda v\u00f6\u00f6 \u00fcmber uus riba sporditeipi. See suhtumine pole \u00f5nneks kadunud ja seda arvatavasti p\u00f5hjusel, et tegelikult saavad k\u00f5ik aru, et see on \u00f5ige viis igap\u00e4evaselt treeningule l\u00e4heneda. \u00dclekaalukas enamik harrastajatest, keda olen aastate jooksul kohanud, kes on ka paratamatute treeningpauside kiuste j\u00e4tkuvalt mattidele naasnud, teevad seda k\u00f5ike just nimelt armastusest BJJ vastu, mitte triipude ja v\u00f6\u00f6de p\u00e4rast. Siiski v\u00f5eti \u00fchel hetkel ikkagi vastu otsus triipe jagama hakata ja arvan, et see otsus oli \u00f5ige. Lihtne on \u00f6elda pruuni v\u00f5i musta v\u00f6\u00f6 kandjal algajale, et \u00e4ra muretse nende asjade p\u00e4rast. Ilmselt on m\u00f5ni sedagi meelt, et vahepealseid v\u00f6\u00f6sid pole \u00fcldse vaja \u2013 olgu vaid valge ja must. Algajatel on aga vaja neid triipe just nimelt tagasisideks ja need v\u00f5ivad olla ainsad viidad, mis annavad muidu veel t\u00e4iesti segaduses whitebeltile <\/em>kindlust, et ta on \u00f5igel teel. <\/p>\n\n\n\n

Kuni kolmanda triibuni enda valgel v\u00f6\u00f6l \u00fckski harrastaja sinise v\u00f6\u00f6 saamisele veel pikemalt ei m\u00f5tle. P\u00e4ris alguses tunduvad sinise v\u00f6\u00f6 kandjad nagu ninjad, kes n\u00e4gu naerul ja m\u00e4ngleva kergusega sinuga piltlikult \u00f6eldes \u201ematti p\u00fchivad\u201c. Sel perioodil ongi t\u00e4htis keskenduda igale trennile kui j\u00e4rjekordsele v\u00e4ikesele, aga \u00fclimalt t\u00e4htsale sammule enda teadmiste baasi loomisel. See on aeg, kui paljud alles \u00f5pivad tundma enda keha ja selle v\u00f5imeid. Eks selles faasiski ole t\u00f5use ja m\u00f5\u00f5nu, aga kui sinuga juhtub nii nagu meist enamikega, siis puhas r\u00f5\u00f5m ja entusiasm tirivad sind neist esimestest raskustest \u00fcpris kiirelt l\u00e4bi. V\u00f5imlas neljandat triipu reeglina v\u00f6\u00f6le ei seotagi. Seep\u00e4rast v\u00f5ib teekond kolmandast triibust kuni sinise v\u00f6\u00f6ni tunduda eelnevaga v\u00f5rreldes pikem ja lausa veniv. P\u00e4rast kolmanda triibu saamist hakkab pea iga jitsikas lisaks parasjagu omandatavale materjalile m\u00f5tlema palju rohkem ka sinisele v\u00f6\u00f6le. See ei tundu enam kauge unistusena, vaid on n\u00fc\u00fcd reaalne eesm\u00e4rk, milleni j\u00f5udmist sa saad ise kiirendada, sest sul on oluliselt rohkem kogemusi ja teadmisi v\u00f5rreldes hetkega, kui sa esimest korda saali astusid. <\/p>\n\n\n\n

Sinus v\u00f5ib esile t\u00f5usta v\u00e4ga erinevaid tundeid ja m\u00f5tteid sellel viimasel ja pikal spurdil enne sinist v\u00f6\u00f6d. Sa suudad juba siniv\u00f6\u00f6dega tasav\u00e4giselt rullida, uute harrastajatega treenides oled sa juba enesekindlam ning tunned, et sinu oskustes on toimunud mingisugune j\u00e4\u00e4v muutus paremuse poole. M\u00f6\u00f6ndustega suudad sa enda lemmiktehnikaid ka v\u00e4hem kogenumatele \u00f5petada. \u00dcle\u00fcldse tunned end pigem \u00fchena \u201eedasij\u00f5udnutest\u201c \u2013 sa pole enam t\u00e4ielik newbie.<\/em> Samal ajal j\u00f5uab kohale uus edutamiste aeg, aga sinu nime v\u00e4lja ei h\u00fc\u00fcta. Miks ometi? Eriti suur k\u00fcsimus tekib siis, kui edutatakse kedagi, kellega sa rullid enda arvates v\u00f5rdselt v\u00f5i lausa domineerivalt. Seda k\u00fcsimust aga k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega k\u00fcsida tundub imelik \u2013 \u00e4kki keegi arvab, et sa oled kade? Sa ei ole, oled lihtsalt segaduses. Paljude vestluste p\u00f5hjal trennikaaslastega julgen \u00f6elda, et ma ei ole ainus, kelle jaoks see periood just selline pidev enesega arutlemise aeg on. Ma ju tunnen, et ma olen paremaks saanud, miks ma siis ei saa sinist v\u00f6\u00f6d? <\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ike seda annaks v\u00e4ltida ja ka enda arengut kiirendada v\u00e4ga lihtsal viisil. \u00c4ra k\u00fcsi neid k\u00fcsimusi endalt, vaid k\u00fcsi neid oma treenerilt! K\u00fcsimine aga ei pruugi olla \u00fcldse nii lihtne. Ette v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da sotsiaalne \u00e4revus v\u00f5i soov k\u00fcsida nelja silma all, aga sellist v\u00f5imalust ei teki. V\u00f5ib aga olla – see on t\u00e4ielikult minu enda arutluse j\u00e4reldus – et sul on astuda j\u00e4\u00e4nud veel \u00fcks \u00e4\u00e4rmiselt kaalukas samm enda vaimsel arengul BJJ kontekstis. Reaalne p\u00f5hjus miks sa treenerilt k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega ei k\u00fcsi, mis sul siniv\u00f6\u00f6ks saamisest puudu on, ei pruugi olla miski muu kui see, et sa ei ole valmis kuulma vastust. Sa ei ole siiani t\u00e4ielikult l\u00e4bi l\u00f5iganud kujuteldavat sidet enda v\u00f5itlusoskuse ja inimliku v\u00e4\u00e4rtuse vahel. Kas sinise v\u00f6\u00f6 saamine on t\u00e4htis hetk? Jah, kindlasti, aga ainult seal ja siis, kui sa selle v\u00f6\u00f6 saad. See t\u00e4histab, et sinu sissejuhatus Brasiilia jiu-jitsusse on j\u00f5udnud kulminatsiooni, aga nii f\u00fc\u00fcsiline kui vaimne areng on alles alguses. V\u00f5in kinnitada k\u00f5igile, kes on enda sinise v\u00f6\u00f6 ootuses, et m\u00f5neti on need kuud enne v\u00f6\u00f6 saamist paremad, kui kuud p\u00e4rast v\u00f6\u00f6 saamist. Seega soovitan enda valge v\u00f6\u00f6 aega l\u00f5puni t\u00e4iel rinnal nautida. Enne seda hetke oled sa \u201ekogenud algaja\u201c, kes on enda v\u00f6\u00f6tasemel l\u00e4binud k\u00f5ik arenguetapid. Sa oled tulnud pika tee ja tunned, et tunnustus on kohe-kohe saabumas. P\u00e4rast seda hetke oled sa aga \u201ekogenematu edasij\u00f5udnu\u201c, kes avastab, et tema ees on uus ja eelmisest suurem v\u00e4ljakutse. Tuleb otsast alata, aga seekord tuleb olla iseseisvam ja sul on v\u00f5imalus \u00f5ppida tehnikaid ja p\u00f5him\u00f5tteid tundma detailsemalt ja s\u00fcgavamalt.
<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Internetist v\u00f5ib leida mitmeid artikleid bluebelt blues-ist. Selle kohta, miks paljudel Brasiilia jiu-jitsu harrastajatel tekib p\u00e4rast siniv\u00f6\u00f6 k\u00e4tte saamist motivatsiooni langus ja sellest tulenev treeningpaus. Halvimal juhul ei j\u00f5utagi tagasi mattidele. P\u00e4ris palju on kirjutatud ka \u00fcle\u00fcldise BJJ teekonna kohta. Tihtipeale on autoriteks aga kogenud harrastajad, kes ise ehk enam t\u00e4pselt ei m\u00e4letagi, mis tunne oli saada bluebeltiks, olla bluebelt ning veel v\u00e4hem, mis tunded valdasid just enne esimest v\u00f6\u00f6vahetust. Siinkohal proovin avada neid kohati segaseid ja isegi vastuolulisi tundeid ja m\u00f5tteid, mis valdavad jitsikaid sel ajal, kui nad aimavad, et on ilmselt \u00fcletanud mingisuguse murdepunkti ja \u201esinine unistus\u201c on vaid aja k\u00fcsimus. Kui mina neli aastat tagasi BJJ treeninguid alustasin, ei antud V\u00f5imlas triipe. Valdas suhtumine, et triipudel ei ole t\u00e4htsust, treenid ju ometigi sellep\u00e4rast, et Sulle meeldib jiu-jitsu ja sa tahad areneda, mitte selleks, et saada enda v\u00f6\u00f6 \u00fcmber uus riba sporditeipi. See suhtumine pole \u00f5nneks kadunud ja seda arvatavasti p\u00f5hjusel, et tegelikult saavad k\u00f5ik aru, et see on \u00f5ige viis igap\u00e4evaselt treeningule l\u00e4heneda. \u00dclekaalukas enamik harrastajatest, keda olen aastate jooksul kohanud, kes on ka paratamatute treeningpauside kiuste j\u00e4tkuvalt mattidele naasnud, teevad seda k\u00f5ike just nimelt armastusest BJJ vastu, mitte triipude ja v\u00f6\u00f6de p\u00e4rast. Siiski v\u00f5eti \u00fchel hetkel ikkagi vastu otsus triipe jagama hakata ja arvan, et see otsus oli \u00f5ige. Lihtne on \u00f6elda pruuni v\u00f5i musta v\u00f6\u00f6 kandjal algajale, et \u00e4ra muretse nende asjade p\u00e4rast. Ilmselt on m\u00f5ni sedagi meelt, et vahepealseid v\u00f6\u00f6sid pole \u00fcldse vaja \u2013 olgu vaid valge ja must. Algajatel on aga vaja neid triipe just nimelt tagasisideks ja need v\u00f5ivad olla ainsad viidad, mis annavad muidu veel t\u00e4iesti segaduses whitebeltile kindlust, et ta on \u00f5igel teel. Kuni kolmanda triibuni enda valgel v\u00f6\u00f6l \u00fckski harrastaja sinise v\u00f6\u00f6 saamisele veel pikemalt ei m\u00f5tle. P\u00e4ris alguses tunduvad sinise v\u00f6\u00f6 kandjad nagu ninjad, kes n\u00e4gu naerul ja m\u00e4ngleva kergusega sinuga piltlikult \u00f6eldes \u201ematti p\u00fchivad\u201c. Sel perioodil ongi t\u00e4htis keskenduda igale trennile kui j\u00e4rjekordsele v\u00e4ikesele, aga \u00fclimalt t\u00e4htsale sammule enda teadmiste baasi loomisel. See on aeg, kui paljud alles \u00f5pivad tundma enda keha ja selle v\u00f5imeid. Eks selles faasiski ole t\u00f5use ja m\u00f5\u00f5nu, aga kui sinuga juhtub nii nagu meist enamikega, siis puhas r\u00f5\u00f5m ja entusiasm tirivad sind neist esimestest raskustest \u00fcpris kiirelt l\u00e4bi. V\u00f5imlas neljandat triipu reeglina v\u00f6\u00f6le ei seotagi. Seep\u00e4rast v\u00f5ib teekond kolmandast triibust kuni sinise v\u00f6\u00f6ni tunduda eelnevaga v\u00f5rreldes pikem ja lausa veniv. P\u00e4rast kolmanda triibu saamist hakkab pea iga jitsikas lisaks parasjagu omandatavale materjalile m\u00f5tlema palju rohkem ka sinisele v\u00f6\u00f6le. See ei tundu enam kauge unistusena, vaid on n\u00fc\u00fcd reaalne eesm\u00e4rk, milleni j\u00f5udmist sa saad ise kiirendada, sest sul on oluliselt rohkem kogemusi ja teadmisi v\u00f5rreldes hetkega, kui sa esimest korda saali astusid. Sinus v\u00f5ib esile t\u00f5usta v\u00e4ga erinevaid tundeid ja m\u00f5tteid sellel viimasel ja pikal spurdil enne sinist v\u00f6\u00f6d. Sa suudad juba siniv\u00f6\u00f6dega tasav\u00e4giselt rullida, uute harrastajatega treenides oled sa juba enesekindlam ning tunned, et sinu oskustes on toimunud mingisugune j\u00e4\u00e4v muutus paremuse poole. M\u00f6\u00f6ndustega suudad sa enda lemmiktehnikaid ka v\u00e4hem kogenumatele \u00f5petada. \u00dcle\u00fcldse tunned end pigem \u00fchena \u201eedasij\u00f5udnutest\u201c \u2013 sa pole enam t\u00e4ielik newbie. Samal ajal j\u00f5uab kohale uus edutamiste aeg, aga sinu nime v\u00e4lja ei h\u00fc\u00fcta. Miks ometi? Eriti suur k\u00fcsimus tekib siis, kui edutatakse kedagi, kellega sa rullid enda arvates v\u00f5rdselt v\u00f5i lausa domineerivalt. Seda k\u00fcsimust aga k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega k\u00fcsida tundub imelik \u2013 \u00e4kki keegi arvab, et sa oled kade? Sa ei ole, oled lihtsalt segaduses. Paljude vestluste p\u00f5hjal trennikaaslastega julgen \u00f6elda, et ma ei ole ainus, kelle jaoks see periood just selline pidev enesega arutlemise aeg on. Ma ju tunnen, et ma olen paremaks saanud, miks ma siis ei saa sinist v\u00f6\u00f6d? K\u00f5ike seda annaks v\u00e4ltida ja ka enda arengut kiirendada v\u00e4ga lihtsal viisil. \u00c4ra k\u00fcsi neid k\u00fcsimusi endalt, vaid k\u00fcsi neid oma treenerilt! K\u00fcsimine aga ei pruugi olla \u00fcldse nii lihtne. Ette v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da sotsiaalne \u00e4revus v\u00f5i soov k\u00fcsida nelja silma all, aga sellist v\u00f5imalust ei teki. V\u00f5ib aga olla – see on t\u00e4ielikult minu enda arutluse j\u00e4reldus – et sul on astuda j\u00e4\u00e4nud veel \u00fcks \u00e4\u00e4rmiselt kaalukas samm enda vaimsel arengul BJJ kontekstis. Reaalne p\u00f5hjus miks sa treenerilt k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega ei k\u00fcsi, mis sul siniv\u00f6\u00f6ks saamisest puudu on, ei pruugi olla miski muu kui see, et sa ei ole valmis kuulma vastust. Sa ei ole siiani t\u00e4ielikult l\u00e4bi l\u00f5iganud kujuteldavat sidet enda v\u00f5itlusoskuse ja inimliku v\u00e4\u00e4rtuse vahel. Kas sinise v\u00f6\u00f6 saamine on t\u00e4htis hetk? Jah, kindlasti, aga ainult seal ja siis, kui sa selle v\u00f6\u00f6 saad. See t\u00e4histab, et sinu sissejuhatus Brasiilia jiu-jitsusse on j\u00f5udnud kulminatsiooni, aga nii f\u00fc\u00fcsiline kui vaimne areng on alles alguses. V\u00f5in kinnitada k\u00f5igile, kes on enda sinise v\u00f6\u00f6 ootuses, et m\u00f5neti on need kuud enne v\u00f6\u00f6 saamist paremad, kui kuud p\u00e4rast v\u00f6\u00f6 saamist. Seega soovitan enda valge v\u00f6\u00f6 aega l\u00f5puni t\u00e4iel rinnal nautida. Enne seda hetke oled sa \u201ekogenud algaja\u201c, kes on enda v\u00f6\u00f6tasemel l\u00e4binud k\u00f5ik arenguetapid. Sa oled tulnud pika tee ja tunned, et tunnustus on kohe-kohe saabumas. P\u00e4rast seda hetke oled sa aga \u201ekogenematu edasij\u00f5udnu\u201c, kes avastab, et tema ees on uus ja eelmisest suurem v\u00e4ljakutse. Tuleb otsast alata, aga seekord tuleb olla iseseisvam ja sul on v\u00f5imalus \u00f5ppida tehnikaid ja p\u00f5him\u00f5tteid tundma detailsemalt ja s\u00fcgavamalt.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":9848,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"pgc_meta":"","_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[90],"tags":[],"yst_prominent_words":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/voimla.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9847"}],"collection":[{"href":"https:\/\/voimla.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/voimla.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/voimla.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/voimla.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9847"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/voimla.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9847\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9851,"href":"https:\/\/voimla.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9847\/revisions\/9851"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/voimla.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/9848"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/voimla.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9847"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/voimla.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9847"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/voimla.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9847"},{"taxonomy":"yst_prominent_words","embeddable":true,"href":"https:\/\/voimla.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/yst_prominent_words?post=9847"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}